Põhikiri

Tartu Pereliidu tegevus lähtub Eesti kodanikuühenduste eetikakoodeksi põhimõtetest.

http://heakodanik.ee/vabauhenduste-eetikakoodeks/.

 

PÕHIKIRI

  1. ÜLDSÄTTED

    1. Mittetulundusühing Tartu Pereliit (edaspidi „Liit“) on loodud 17.mail 1988.aastal Tartus kolme ja enamalapseliste suurperede liitmiseks nende vaba tahte alusel

    2. Liidu asukoht on Tartu Eesti vabariik ja tegvuspiirkonnaks Tartu linn ja Tartu maakond

  2. EESMÄRGID JA TEGEVUSED

    1. Liidu eesmärkideks on ühendada lasterikkaid peresid, kes on huvitatud:

      1. Lastele ja lapsevanematele tervislike eluviiside, loovuse arendamise, silmaringi laiendamise ja individuaalse hariduse võimaluste leidmisest;

      2. Põlvkondade kultuurilise järjepidevuse säilitamisest;

      3. Uute võimaluste otsimisest hariduse omandamisel;

      4. Paljulapselise pere eelisteja probleemide teadvustamisest laiemale ringile vabariigis;

      5. Koostööst vaba aja veetmisel ja vastastikuse abi osutamisest.

    2. Oma liikmete huvidega seoses on liidul õigus:

      1. Korraldada ja läbi viia tasulisi ja tasuta üritusi;

      2. Rentida vara;

      3. Valmistada liidu logoga meeneid ja trükiseid;

      4. Asutada ja osaleda liidu tegevuseks vajalikes äriühingutes;

      5. Arendada sidemeid organisatsioonidega kodu ja välismaal;

      6. Korraldada konkursse;

      7. Korraldada loteriisid;

      8. Teha ettepanekuid riigi ja kohalikele omavalitsusorganitele suurte perede probleemide osas, otsides võimalusi seadusandluse parendamiseks, perede tervist , heaolu, haridust ja arengut puudutavates küsimustes;

      9. Võtta osa konkurssidest ja projektidest mis on pere arengut, heaolu ja tervist edendavad;

      10. Võtta vastu toetusi füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt.

    3. Liidu eesmärgiks või põhitegevuseks ei ole majandustegevuse kaudu tulu saamine.

    4. Liidu tegevuse põhimõteteks on:

      1. Liikmete hääleõiguse võrdsus;

      2. Liikmelisuse vabatahtlikkus ja mitteüleantavus;

      3. Liikmete õigus avalduse alusel ühingust välja astuda;

      4. Liikmete vahel mittejaotatava vara, tulu, kasumi ja kapitali olemasolu.

  3. LIIKMELISUS

    1. Liidu liikmeks võib olla iga füüsiline isik, kes vastab käesoleva põhikirja nõuetele.

    2. Liidu liige peab järgima põhikirja, regulaarselt maksma liikmemaksu, esitama oma kontaktandmed ja teatama nende muutustest.

    3. Liidu liikmelisus jaguneb:

      1. Lihtliige

      2. Toetajaliige

    4. Lihtliige on füüsiline isik, kelle peres on kolm või enam alla 18-aastast last või kuni 26-aastased lapsed, kes õpivad kõrgkooli või mõne teise õppeasutuse päevases osakonnas

    5. Toetajaliige võib olla iga füüsiline või juriidiline isik, kes

      1. Tunnustab ühingu põhikirja;

      2. Soovib kaasa aidata ühingu eesmärkide elluviimisel;

      3. Soovib toetada ühingut teadmistega, majanduslikult või mõnel muul viisil.

    6. Liidu liikmeks vastuvõtmine toimub juhatuse otsusega liikmeksastuja kirjaliku avalduse alusel.

    7. Liidu liikmeil on igal ajal võimalik liidust lahkuda, teatades sellest juhatusele kirjalikult.

    8. Väljaheitmine võib toimuda järgmistel juhtudel:

      1. Liidu liige ei ole tasunud tähtajaks liikmemaksu;

      2. Liikme tegevus on vastuolus põhikirjas kehtestatud printsiipidega või kahjustab liidu mainet;

      3. Liige on kaotanud usalduse.

    9. Liikme väljaheitmise otsustab juhatus. Selle otsuse peale saab edasi kaevata üldkoosolekule, kelle otsus on lõplik. Revisjonikomisjoni ja juhatuse liikmete väljaheitmist on pädev otsustama ainult üldkoosolek.

    10. Liidu liikmetel on õigus:

      1. Osaleda liidu tegevuse kõikides vormides;

      2. Osa võtta juhatuse avatud koosolekust;

      3. Osaleda hääleõiguslikuna liidu tegevust määravatel koosolekutel, sealhulgas üldkoosolekutel. Sealjuures on igal liidu liikmel üks hääl;

      4. Valida ja olla valitud liidu juhtorganitesse;

      5. Kasutada liidu organisatsioonilisi ja materiaalseid vahendeid;

      6. Esitada liidu juhtorganitele ettepanekuid ja arupärimisi.

    11. Liidu llikmete õiguste teostamine ei tohi minna vastuollu liidu tegevusega ega kahjustada teiste liikmete huvisid.

    12. Liidu liige on kohustatud:

      1. Järgima liidu põhikirja, täitma juhtorganite otsuseid ja korraldusi;

      2. Tasuma liikmemaksu õigeaegselt;

      3. Lähtuma oma tegevuses liidu printsiipidest, mitte kahjustama liidu mainet.

    13. Isikul kelle liikmelisus ühingus on lõppenud ei ole õigusi ühingu varale.

  4. LIIDU STRUKTUUR

    1. Liidu kõrgeimaks juhtorganiks on tema liikmete üldkoosolek, mis toimub vähemalt kord aastas. Juhatus teatab koosoleku toimumise aja ja koha kõigile liikmetele vähemalt 7 päeva ette. Erakorralised koosolekud kutsutakse kokku 7 päeva jooksul, kas juhatuse algatusel või vähemalt 1/10 liidu liikmete soovil

    2. Otsused üldkoosolekul on vastu võetud kui nende poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud või esindatud liikmetest, kuid liidu tegevuse lõpetamiseks või põhikirja muudatuste tegemiseks on vajalik koguda üle kahe kolmandiku häältest.

    3. Üldkoosoleku ainupädevusse puutub:

      1. Põhikirja ja selle muudatuste kinnitamine;

      2. Juhatuse ja juhatuse esimehe (esinaise) valimine;

      3. Revisjonikomisjoni valimine;

      4. Tegevus- ja finantsaruande kinnitamine;

      5. Liidu ühinemise, jagunemise, lõpetamise otsustamine.

    4. Üldkoosolek protokollitakse ning protokoll kinnitatakse koosoleku juhataja ja protokollija allkirjadega.

    5. Üldkoosolekute vahelisel ajal juhib liidu tegevust juhatus, kes valitakse kolmeks aastaks. Juhatuse esimees valitakse kolmeks aastaks.

    6. Juhatus tegutseb liidu huvides, korraldades pidevat tegevust ning esindades liitu vajadusel oma volituste piires. Üldkoosoleku ees on juhatus aruandekohuslane. Tema kompetentsi kuulub:

      1. Liikmete vastuvõtmine ja väljaarvamine;

      2. Asjaajamise korraldamine ja lepingute sõlmimine;

      3. Raamatupidamise sisseseadmine vastavalt kehtivale korrale, vastavate aruannete koostamine ja esitamine;

      4. Ürituste läbiviimine;

      5. Üldkoosolekute kokkukutsumine ja päevakorraprojektide koostamine;

      6. Muude küsimuste otsustamine, mis ei kuulu üldkoosoleku pädevusse.

    7. Juhatuse koosolekud viiakse läbi vastavalt vajadusele esimehe kutsel. Juhatus on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa üle poole juhatuse liikmetest. Juhatuse otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega ning vormistatakse kirjalikult.

    8. Esimees on liidu kõrgeim ametiisik, ta esindab liitu riigiorganites, kohalikes omavalitsustes, ettevõtetes, asutustes, organisatsioonides, klubides ning suheldes üksikisikutega ilma volikirjata.

    9. Juhatuse esimehe äraolekul asendab teda juhatuse poolt määratud kohusetäitja.

    10. Ametikohustuste jaotuse juhatuse liikmete vahel määrab esimees. Esimees ja juhatuse liikmed võivad saada oma töö eest tasu, mille suurus määratakse üldkoosoleku otsusega.

    11. Juhatus on kuni üheksa liikmeline.

    12. Juhatusel on õigus liidu asjaajamise ja majandustegevuse korraldamiseks võtta tööle palgalisi töötajaid, kes ei ole liidu liikmed.

    13. Juhatusel on õigus volitada liidu liikmeid (ka neid, kes ei kuulu juhatusse), samuti kolmandaid isikuid esindama liitu kohtus, teistes riigiorganites, kohalikes omavalitsustes, ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides, teistes ühendustes ning suhetes üksikisikutega.

  5. LIIDU VARA

    1. Liidu vara ja vahendid moodustuvad:

      1. Liikmemaksudest;

      2. Sihteraldistest;

      3. Annetustest;

      4. Liidu majandustegevusest, sealjuures tasulistest üritustest laekunud tuludest;

      5. Muudest laekumistest.

    2. Liidu liikmemaksude suuruse ja nende tasumise korra kehtestab üldkoosolek.

    3. Liidu vara ja vahendeid kasutatakse:

      1. Liidu asjaajamise korraldamiseks, töötajate töötasu maksmiseks, vajaliku inventari soetamiseks;

      2. Erifondide või sihtkapitalide moodustamiseks;

      3. Liidu liikmetele erakorralise materjaalse abi osutamiseks vastavalt juhatuse poolt kehtestatud korrale;

      4. Lepinguliste tööde eest tasumiseks.

    4. Liidul on õigus:

      1. Omada, rentida, pantida ja võõrandada kinnis- ja vallasvara, sealhulgas maad, ehitisi, spordirajatisi ja –inventari, transpordivahendeid, materjale, aktsiaid, võlakirju jms.;

      2. Avada jooksvaid ja deposiitarveid pangaasutusetes, teostada sularahaga ja sularahata arveldusi vastavalt kehtivale korrale, anda ja võtta laenu;

      3. Sõlmida lepinguid juriidiliste ja üksikisikutega liidu tegevuseks vajalike teenuste osutamiseks.

  6. LIIDU ARUANDLUS JA REVIDEERIMINE

    1. Liit teostab raamatupidamist vastavalt kehtivale seadusandlusele ja esitab ettenähtud korras aruandeid vastavatele organitele, võimaldab oma majandustegevuse kontrollimist.

    2. Juhatus koostab kalendriaasta lõpus jooksva aasta finantsmajandusliku aruande ning esitab selle üldkoosolekule kinnitamiseks.

    3. Liidu majandustegevust, selle vastavust liidu põhikirjalistele eesmärkidele ning vahendite sihipärast ja otstarbekat kasutamist kontrollib revisjonikomisjon. Revisjonikomisjon valitakse üldkoosoleku poolt liikmete hulgast kolmeks aastaks, kusjuures revisjonkomisjoni liige ei tohi olla liidu juhatuse liige ega palgaline töötaja.

    4. Revisjonikomisjoni viib läbi vähemalt ühe korralise revisjoni kalendriaastas, mille tulemused esitab üldkoosolekul koos juhatuse poolt antava aruandega. Revisjonikomisjonil on õigus viia läbi erakorralisi revisjone, mille tulemustest ta samuti informeerib üldkoosolekut. Juhatus on kohustatud andma omapoolseid selgitusi revisjonikomisjoni poolt tehtud märkuste kohta.

    5. Revisjonikomisjonil on õigus igal ajal tutvuda kõigi liidu majandustegevust ja raamatupidamist puudutavate dokumentidega, kontrollida liidu vara ja vahendite tegelikku seisu ning selle vastavust dokumentides näidatule.

  7. LIIDU ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA LÕPETAMINE

    1. Liit on asutatud määramata tähtajaga kestuse suhtes. Liidu ühinemine, jagunemine või lõpetamine otsustatakse üldkoosoleku poolt kahe kolmandiku osalejate häälteenamusega. Liidu ühinemise või jagunemise otsuses peab olema ära näidatud liidu õigusjärglane, kellele lähevad üle kõik liidu õigused ja kohustused

    2. Liit lõpetatakse järgmistel juhtudel:

      1. Kui üldkoosolek peab vajalikuks liidu tegevuse lõpetada;

      2. Kui liidu liikmeks registreerunud liikmete arv langeb alla viie;

      3. Halduskohtu otsuse alusel;

      4. Muudel seadusandlusega ettenähtud juhtudel.

    3. Liidulikvideerimine toimub vastavalt Mittetulundusühingute seadusele.